Rahvarõivastes nukk
Rahvarõivastes nukk
Embedded Files
Mailma edimene mulke elämuskeskus tetti valla. Tule kae esi perrä, Mulgi elämuskeskuse usse om kigile uvilistele valla! Näitüses saap kaede TÜ Villändi kultuuriakadeemia tudengide tettü rahvarõõvin pupesit. (Üitsainus Mulgimaa juuli 2023)
RAHVARÕIVASTES NUKK:
TARVASTU ABIELUNAISE RÕIVAD 19. SAJANDI II POOLEST
Olen päritolult mulk – sündinud ja üles kasvanud Tarvastus. Pealinna ülikooli minnes ning põhjarannikule elama jäädes olen ennast kogu aeg ikka edasi mulgiks pidanud.
Oma käsitööõpingute ajal hakkasin tugevalt oma juuri tunnetama, oma sünnikoha mustreid ja värve teistest kaunimaks pidama. Minu Viljandi Kultuuriakadeemia magistriõpingute ajal tellis siis veel alles ehitatav Mulgi Elamuskeskus Kultuuriakadeemialt Mulgimaa kihelkondade rahvarõivastes nukud. Suure rõõmuga liitusin nukkude õmblemise projektiga ning uhkusega valmistasin enda nukule oma sünnikoha rahvarõivad.
Komplekti kokku panemine oli põnev kombineerimine, käisin valitud rõivaid uurimas nii Eesti Rahva Muuseumis Tartus kui ka Viljandi Muuseumis. Taustainfo allikaks rõivakomplekti koostamisel oli hindamatuks abiliseks raamat Mulgi rahvarõivad (T. Jürgen, 2015).
Et rõivad nukule selga sobiksid ning mustrid rõivastele ära mahuks, oli vaja neid vähendada. Rõivaste lõikeid on vähendatud proportsionaalselt. Tikandimustrite parajaks timmimine nõudis nii loomingulist lähenemist kui ka mõningaid arvutusi. Kuna me ei saanud kasutada täpselt samu materjale, pidi kõik läbi katsetama. Mõnda mustrit pidi kahandama rohkem, teist vähem.
Kirivöö mustrit vähendasin, püüdes säilitada originaalis olevat rombimustrit. Katsetasin mitut mustrit, enne kui rahule jäin.
Sarnaselt originaaliga kasutasin särgi õmblemisel kolme erinevat kangast. Pihaosa ja varrukad õmblesin peenest linasest ja alumise osa jämedamast linasest kangast. Õlalapid, varrukavärvlid ja krae õmblesin puuvillasest kangast. Originaalis on särgi küljed jäetud kanga koeservad. Nuku särgil õmblesin küljeõmblused kokku ning palistasin, kinnitades palistused peitpistega. Tikkisin ühekordse punase mulineega – luuplambi abiga sai tehtud päääris palju väääga pisikesi ristikesi.
Kuna algne seelik oli kitsaste triipudega, kahanesid triiburead vähenduse käigus vaid kahe lõnga jämeduseks. Et triibugruppe piisavalt kitsaks kahandada, oli vaja paar värvi lausa välja jätta. Seelikukanga kudus valmis Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õpilane Monika Eerikson.
Lühikese sabaga Tarvastu tanu õmblesin valgest puuvillasest sitskangast. Tikkisin ristpisteid taas ühekordse mulineega. Veel rohkem veel pisemaid riste kui särgil! Tsiteerides klassikuid, tikkisin ristpisteid nii et ristluudes pisted. Kuna nuku pea on võrreldes kehaga proportsionaalselt suur ning kasutasin peenekoelist kangast, ei pidanud tanu sabadel olevate motiivide mustreid vähendama. Veidi vähendasin vaid nurkades oleva väiksema motiivi mustrit.
Tanumaali laius nuku tanul on 2 cm ning pikkus 20 cm. Keegi mind otseselt selleks ei sundinud, aga millegipärast otsustasin ka tanumaali ühekordse mulineega tikkida. Ma ei ole elu sees midagi nii kaua teinud, kui ma seda tanumaali tikkisin (vähemalt selline tunne oli). Uskumatult palju tunde kulus. Sarnaselt originaalile kaunistasin tanumaali keskmise osa metallhelmestega. Originaalil on tanu alumine serv lihtsalt ära lõigatud (pika sabaga tanu lühemaks lõigatud?), nuku tanul viimistlesin serva siiski palistusega puhtaks.
Põlle õmblesin valgest linasest kangast. Tikkisin ühekordse mulineega, tikand valmis särgi ja tanuga võrreldes imeliselt kiiresti. Originaalis on põlle küljed jäetud kanga koeservad, nuku põlle küljed palistasin kitsa kahekordse palistusega. Põlle allserva palistasin kitsa pilupalistusega. Ällääre pitsi heegelmustrit vähendasin. Heegeldasin pitsi ristipidi valgest puuvillasest heegelniidist ning õmblesin põlle külge.
Sukad kudus imepeenikeste varrastega Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õpilane Jana Hindrikson.
Säärepaelad punusin labases põimes. Säilitasin originaalil olnud lõngade arvu 14 lõnga.
Pastlad valmistasin naturaalsest nahast, mille värvisin mustaks. Ninapealse õmbluse vahele panin punase villase lõnga.
Vitssõle valmistas minu hea kursusekaaslane meister Toomas Mägi.
Nukk sai kahed kurguhelmed. Pikematele helmestele valmistas kannaga raha taas meister Toomas Mägi.
Kogu komplekti valmistamine võttis kordades rohkem aega kui eales oleks osanud planeerida, ning ma nautisin sellest igat sekundit. Suurt projekti juhtis kogu südamega asja juures olnud Inna Raud, kes kõiki hätta jääjaid pidevalt abistas ning ise samuti mitmeid rõivatükke nukkude selga valmis tegi. Oma kogenud silmaga vaatas üle ja kiitis kõik komplektid heaks Tiina Jürgen. Nukkude õmblemist juhendas Christi Kütt. Olen südamest tänulik kõikidele juhendajatele ning oma headele abilistele, kes minu rõivakomplekti aitasid valmis teha: Toomas Mägi (vitssõlg ja kannaga raha), Jana Hindrikson (sukad) ja Monika Eerikson (seelikukangas). Erilised tänud TÜVKA rahvusliku tekstiili tudengitele ja KULO magistrantidele, kellega koos me nukke ja rahvarõivaid valmistasime – see oli imeliselt inspireeriv ja ühendav kogemus.
Mulgi Elamuskeskuses on palju põnevat uurida ja vaadata, kuid kauneim väljapanek on kindlasti 19 detailitäpselt valmistatud rahvarõivastes nukku ❤️ Nukud on püsiekspositsioonis!
Page updated
Google Sites
Report abuse