Pakri sitsijakkide õmblemine Väike-Pakril

Pakri sitsijaki õmblemise suvekursus 3 päeva reedest pühapäevani 03.-05. juulil 2026 Väike-Pakril

Pakri saartel elasid juba 13. sajandist alates eestirootslased (rannarootslased). Nad olid toonud kaasa oma keele ja kultuuri, mis erineb tuntavalt kohalikust kombestikust. Sõjaoludes evakueerus suurem osa pakrilasi Rootsi, kus nad püüdsid säilitada oma traditsioone.

Kolme päeva jooksul valmib igal osalejal Pakri sitsijakk. Õmmeldav jakk põhineb ainsal muuseumisse kogutud Pakri sitsijakil (HMK _ 9458 AJ 3451 Pakri). Jakk on pärit Väike-Pakri saarelt ning asub Harjumaa Muuseumis. 

Sitsjaki kangad olla Pakritele toonud meremehed ning moekaubana lisandusid komplekti kirjust sitsikangast esemed, mida kanti 19. sajandi lõpuni. Nende hulgas olid puuvillased mustrilisest kangast jakid. Uuemamoelisel Pakri sitsjakil on ees hõlmadel kandid, taga on jakil kolmnurkne pikendus. Sitsjaki kangad olla toonud meremehed. (MTÜ Eesti Rahvarõivas)

Vihterpalu ja Pakri rootslaste rõivastusest kuni Teise maailmasõjani kogutud mälestused kinnitavad, et sitsjakk oli argine ja töine riietus: Keibu külast on Lisette Kolviko (sünd. 1902. a) meenutusena kirja pandud: Igapäeviti kandis tädi sitsjakki. (ERM EA 232:59)

Samas kogutud mälestustes kinnitab Lisette Palmkron (sünd. 1888) Ristna külast Suur-Pakril: Jakid olid mustast villasest riidest, hännad taga. Eest rindade pealt olid hõlmad lahti. Noorematel olid sitsist ja sinisest villasest riidest jakk (viimati). (ERM EA 232:38)